Nii nagu lõunarannikult näeb selge ilma korral hästi Vestmannaeyjari saari, näeb Heimaey saarelt samadel tingimustel selgelt Eyjafjölli mägesid ja liustikumütsi. See on viimasest vulkaanipurskest tuhmunud ja kahanenud, ent on siiski oma 80 km²-ga saare suuruselt seitsmes liustik. Eyjafjölli mägede pidevalt muutuvate kiviste külgede jalamilt kulgeb umbes 30 kilomeetrit idasse viivat ringteed. Liustik Eyjafjallajökull on 1660 meetrit kõrge ja ligi miljon aastat vana aktiivne vulkaan. Enne 2010. aasta sündmusi on ta pursanud aastatel 1612 ja 1821-1923. Paljudel on 2010. aasta vulkaaniline tegevus selles piirkonnas veel värskelt meeles. See algas veidike enne südaööd 20. märtsil kahe liustiku: Eyjafjallajökulli ja Mýrdalsjökulli vahelisel Fimmvörðuhálsi “sadulal” suhteliselt tagasihoidlikult ja väljavoolanud laava võttis suuna põhja, Þórsmörki poole. 12. aprillil rahunesid maa sisejõud Fimmvörðuhálsil maha, et järgmisel päeval, 13. aprillil endast maavärinaga Eyjafjallajökulli liustiku all uuesti teada anda ja järgmisel päeval uue jõuga peale hakata. Tule jõud sulatasid liustikku ja vallandunud suurveed ähvardasid ringtee purustada. Kibekiirelt võeti tarvitusele abinõud ja tee kaevati läbi neljast kohast, et voogavat stiihiat kandva Markarfljóti jõe lööki pehmendada. Vulkaanipurskest eraldus hulgaliselt tuhka ja teeprat, mis avaldas mõju lennuliiklusele kogu maailmas
Markarfljót ehk Metsajõgi kannab Mýrdalsjökulli, Torfajökulli ja Eyjafjallajökulli liustike sulavett. 100 kilomeetri pikkusele jõele on ehitatud Islandil kõige rohkem kaitsevalle, esimene nendest 1910. aastal. Nii uskumatu kui see tänapäeval ka ei tunduks, oli see kaitsevallide vahele pandud jõgi omal ajal tõsine teetakistus ja ümbruskonna suur ja pidev hirm.
Eyjafjölli mägedeni jõudes pöörab tee Þórsmörki poole. Þórsmörk on Markarfljóti ja Krossá jõgede vaheline roheline oaas ja populaarne vaba aja veetmise koht. Piirkond on põnev ja vaheldusrikas, täis seiklusradasid kaljurüngaste vahel ja kasemetsades. Siinsed kasemetsad on alates 1924. aastast looduskaitse all.
Eyjafjölli mägede kaljuselt karniisilt kukub alla rida koski, Seljalandsfoss ja Gljúfrabúi nendest suurimad. Gljúfrabúi on üks Islandi erilisemaid väikekoski, mis “elab” talle kaljurüngastest ehitatud pesas veidike maad Seljalandsfossi kosest edasi Þórsmörki poole minnes.
Gljúfrabúi kosk oma kaljuseintevahelises kodus on kui hästi varjatud saladus
Ega Seljalandsfossgi talle alla anna, sest seda üle 60 meetri kõrguselt alla kukkuvat veevoolu saab nii eest- kui tagantpoolt imetleda.
Eyjafjölli mägede all elavad tublid talunikud, kes trotsivad loodusejõude, tegelevad karjapidamise- ja viljakasvatusega, austavad haldjaid ja suhtlevad trollidega
Igasugust Islandilt 
Lisa kommentaar