Islandi pinnale maandujat võtab Reykjanesi poolsaarel vastu Leifur Eiríkssoni nimeline Keflavíki rahvusvaheline lennujaam. Rahvasuus Leifstöðina tuntud lennujaam võeti kasutusse 1987. aastal, et eraldada reisi- ja sõjaväelende. 1943. aastal Ameerika sõjaväe algatusel ja toetusel ehitatud sõjaväe lennujaam jäi ajapikku järjest kasvavale reisilennundusele kitsaks ja pärast sõjaväe lahkumist 2006. aastal jäid mõlemad objektid islandlaste hallata.
Lennujaamast välja tuulte valda astunud võtavad saabujaid vastu kaks skulptuuri: kunstnik Rúrí „Vikerkaar“ ja Magnús Tómassoni “Taevalinnu pesas” munast kooruv raudlinnu poeg.
Tee lennujaamast pealinna Reykjavíki poole tundub olevat igav ja üksluine, laavaväljad mõlemal pool teed, silmapiiril vaid üksikud orientiirid, nagu Ameerika sõjaväest jäänud veetorni siluett või koonusekujuline 379 meetri kõrgune mägi Keilir. Avaruste taha jäävad aga lisaks siinse looduse omapärasele ilule ka lood ja legendid inimeste ning paikade kohta. Poolsaarel on palju esmapilgul silma eest varjatud ajalugu: nii tragöödiat kui endist õitsvat elu. Siin möllas 1799. aastal ühel jaanuariööl nn Básendari ilm, kui hiigellaine pühkis nii majad kui Básendari koha täielikult. Rannakaridel on märgatavad vaid laevade endised kinnitamise pollarid. Básendar, mis oli Taani kaubandusmonopoli ajal üks saare suurimatest kaubandussadamatest, sai sel ööl rannaäärsetest asulatest kõige rohkem kannatada.
1887. aastal valminud kirik on ehitatud kohalikust materjalist ja maaomaniku – suurtalupidaja kuludega.
Tee äärde jääva Hvalnesi neeme kiriku teeb eriliseks see, et seal teenis oma esimesed kirikuõpetaja aastad Islandi kuulsaim psalmilaulik Hallgrímur Pétursson (1614-1674). Hallgrímur sündis Põhja-Islandil Skagaströndi rannikul, ent saadeti varajases nooruses Hólari piiskopkonda kooli. Hallgrímur oli hea peaga, aga piduriks edaspidise edukuse teel õpetlasena sai tema rahutu meel. Ta saadeti välismaale ametit õppima kus ta kohtas Brynjólfur Sveinssoni (1605-1675), kellest sai hiljem Skálholti piiskop. Tema abiga asus Hallgrímur õppima Kopenhaageni usuteaduste kooli ja 1636. aastaks oli ta edukalt jõudnud kõrgemasse klassi. Selsamal aastal saabusid Kopenhaagenisse 1627. aastal Türgi orjusesse langenud ja lunaraha vastu vabastatud islandlased. Pea kümme aastat võõrsil orjuses olnud islandlaste ristiusulisi teadmisi ja ka keeleoskust loeti vajaka jäävat, seetõttu valiti Hallgrímur oma kaasmaalasi harima ja neile vajalikke teadmisi meelde tuletama. Islandlaste grupis oli ka Guðríður Símonardóttir (1598-1682), abielunaine, kelle mees oli röövlite küüsist pääsenud. Guðríður ja Hallgrímur armusid ja Hallgrímur otsustas edaspidised õpingud katkestada ning temaga koos Islandile tulla. Kui nad 1637. aastal Keflavíkis maabusid, ootas Guðríður nende esimest last. Seaduse silmis olid nad süüdi abielurikkumises, kuigi Guðríðuri mees oli aasta eest surnud, aga seda nad Islandile saabudes ei teadnud. Esimesed aastad Islandil olid rasked ja piinarikkad, kuni 1644. aastal vabanes Hvalsnesi kirikuõpetaja koht ja Brynjólfur Sveinsson tuli selgi korral appi. Ta määras Hallgrímuri õpetaja kohale vaatamata sellele, et viimane polnud usuõpinguid lõpetanud. Sellel karmil rannal elas vastne kirikuõpetaja üle oma väikese tütre surmast põhjustatud kaotusvalu, mis jättis temasse jälje terveks eluks. Hvalsnesil olid nad 1651. aastani, kuni Hallgrímurile pakuti õpetaja kohta Hvalfjörðuri fjordi Saurbæri kirikus. Seal lõi ta 50 oma tuntumat psalmi ja fjordi ääres ta ka suri. Tema auks seisab Reykjavíkis Hallgrímskirkja kirik.
Hvalnesi kirikus seisab vasakul pool altari kõrval Hallgrímur Péturssoni enda kätega väljaraiutud hauakivi oma tütrekesele.
Hallgrímur Péturssoni portree Ríkarður Jónssoni puulõige.
Kinganinakujulisel poolsaarel täidavad varbaotsi kaluriasulad Garður ja Sandgerði. Viimases paarsada hinge rohkem kui 1 515 elanikuga Garðuris. Mõlemas kohas on põhiliseks tegvusalaks kalapüük ja -töötlemine, peamiselt kuivatamine. Sandgerði vanim maja, Efra Sandgerði, on ehitatud 1883. aastal karile jooksnud laevalt pärit puitmaterjalist. Hiigelsuur Ameerika purjelaev Jamestown, mis vedas hinnalist puitu Ameerikast Liverpooli, jäi Iirimaa läänerannikul hirmsa tormi kätte ja laeva meeskond päästeti teise laeva peale. Jamestown triivis juhtimatult, kuni randus 1881. Aastal Islandil.
Sandgerði ja Garðuri vahel oli suurtalu Kirkjuból, kus toimus mitu Islandi ajalugu mõjutanud sündmust, millest ühest pajatan järgmises sissekandes
Igasugust Islandilt 