1994. aastal ühinesid kolm rannaäärset asulat: Keflavík, Njarðvík ja Hafnir ning moodustasid Reykjanesbæri linna, kus elab kokku 13 970 inimest.
Keflavík sai alguse samanimelisest talukohast, mis olevat asunud praeguse Duushúsi muuseumikompleksi ees. 1848. aastal ehitatud Duushús, kaupmees Peder Duusi maja, on Keflavíki esimene puumaja. Rahvasuus kutsutakse Keflavíki ka Biitlite linnaks. Sõjaväebaasile ja lennujaamale nii lähedal elades said kohalikud elanikud osa ka selle elust: kuulati sõjaväe raadiot ning vaadati teleülekandeid. Sõjaväe meedia kaudu saabus 1964. aastal Islandile biitlimaania. Keflavíkis peetakse iga aasta septembri alguses „Tulede öö“ kultuuripidu. Sel ajal süüdatakse rannakaljul tuled, mis põlevad kuni juunikuuni ja annavad rannaäärsele alale romantilist jumet.
Keflavíki ja Njarðvíki vahel püüab pilku tilluke rohukatusega maja Stekkjarkot, milles elati kuni 1924. aastani. Hurtsik ehitati 1855. aastal ja kuni 1887. aastani oli ta nn sulase elamu, s.t selle elanikul ei olnud õigust pidada loomi. Sellised elamud ehitati maaomaniku maale ja maa kasutmise eest pidi tasuma kas meresaaduste või tööga. Alles 1921. aastal sai koht rohumaa õiguse, mis tähendas, et selle elanikul oli luba pidada ka lehmi ja lambaid.
Stekkjarkoti maja ja abihoonete vahelt paistab Víkingaheimar – Viikingite maailm. Muuseumi põhieksponaadiks on viikingilaev „Íslendingur“, koopia 1882. aastal Norras väljakaevatud ja ajaloolaste hinnangul aastast 870 pärit laevast. Selle laevaga purjetati aastal 2000 Ameerikasse. Reis kestis 17. juunist kuni 5. oktoobrini.
Muuseumis saab ülevaate viikingite mõtte- ja reisimaailmast ning viikingilaeva ehitamisest ja selle reisist üle ookeani.
Möödudes endisest Ameerika sõjaväebaasist, mis on muudetud ülikoolilinnakuks, keerab tee Hafniri poole. Hafnir on endine suur kalapüügiasula, kus elab 119 inimest, mis on õige natuke rohkem kui 1703. aasta rahvaloenduse ajal, kui elanikke oli 91. Hafnirist edasi sõites võib maapinnal näha kahe kontinendi piire, mille vahel on Euraasia ja Põhja-Ameerika mandrilaamasid ühendav 18 meetri pikkune sild.
Sümboolne sild Euraasia ja Põhja-Ameerika mandrilaamade vahel avati 2002. aasta juulikuus.
Teisele poole teed jäävad Stóra ja Litla Sandvíki lahesopid, kus filmiti 2006. aastal Clint Eastwoodi lavastatud mängufilm „Flags of our fathers“. Mustad Sandvíki liivarannad sobisid rezisööri arvates suurepäraselt Iwo Jima maastikku Vaikses ookeanis edasi andma. Edasi viib kohati mustaks liivakõrbeks muutuv tee Islandi vanima majakakoha jalamile.
Igasugust Islandilt 
Lisa kommentaar