Austur-Skaftafellssýsla – Ida-Skaftafelli maakond algab Skeiðarársanduri liivikult, Núpsvatni jõest ja sirutab end 6 080 km2 kuni Hvalnesi neemeni. Piirkonna teeb eriliseks see, et siin valitseb oma riiki Islandi liustike kuningas Vatnajökull (8000 km2). Kuskil mujal Islandil ei ole islandlaste kooselu liustikega olnud lähedasem kui Atlandi ookeani ja Vatnajökulli liustiku vahelisel maa-alal Ida-Skaftafelli maakonnas. Selleks, et siin ellu jääda ja eksisteerida, tuleb jäist naabrit hästi tunda ja temasse aukartusega suhtuda. Haritavat maad on siin vaid 358 km2 ehk 5,9% ja 20. sajandi alguses elas maakonnas 1 171 elanikku ehk 1,5% Islandi elanikkonnast.
Saare asustamise ajajärgul õitses siin elu, sest teist nii maheda kliimaga kohta Islandil juba naljalt ei leia. Seejärel tulid kõuepilvedena hädad. Vulkaanipurse Öræfajökulli liustiku all 1362. aastal pani liikuma ääretult suured tulvaveed ja kattis maa laava ning vulkaanilise tuhaga. 14. sajandil algas külmaperiood, nn väike jääaeg, mis kestis mõningate vahedega kuni 19. sajandini. Liustikud laiendasid oma haaret lauskmaale ja sulgesid mägedes orgusid. Moodustunud laguunidesse kogunes vesi, mis ootamatult tulvaveena vallandudes kõik elusa oma teelt hävitas. Maa vajus liustiku raskuse all ja lauskmaa muutus vesiseks ning kasutuskõlbmatuks, randumiskohad vajusid ookeani ja kalastamine muutus endisest veelgi raskemaks.
Liustik – islandi keeles jökull – tekib siis, kui talvelumi ei jõua mitu aastat järjest suvel ära sulada. Kogunenud lumehunnik muutub liustikuks, kui selle paksus on vähemalt 50 meetrit ja ta omaenda raskuse all kokku pressitakse. Liustiku eluiga võib samas olla lühike, kui temas ei moodustu jäist tuuma, mis vett lihtsalt läbi joosta ei lase. Liustik on pidevas muutumises ja liikumises. Kui näiteks Skeiðarájökulli liustik keskelt ühe meetri võrra pakseneb, peab selle äär edasi roomama 200 meetri võrra, et muudatusi tasakaalustada. Sel põhjusel on muudatused suurimad ja nähtavamad liustiku äärtes. Breiðamerkurjökulli liustik on alates 1930. aastast kahanenud kolme kuni nelja kilomeetri võrra ja vähenenud umbes 150 km² võrra.
Skálafellsjökulli ja Heinabergsjökulli liustikud on taandunud. Veel paarkümmend aastat tagasi ulatusid nad pildil vasakpoolset kaljunukki, Hafrafelli, embama
Igasugust Islandilt 
Lisa kommentaar